Eesti Energia kontserni auditeerimata 2025. aasta III kvartali tulemused

Müügitulu ja kasumlikkus

III kvartalit iseloomustas jätkuvalt keeruline energiaturg, mida mõjutasid langevad elektri- ja põlevkiviõli hinnad ning hooldus- ja tehnilistest piirangutest tulenev põlevkivipõhiste tootmisvarade piiratud kasutusvõimalus. Selle tulemusel vähenes kontserni müügitulu III kvartalis 282,7 miljoni euroni, mis on 27% vähem kui aasta varem. EBITDA langes 27,9 miljoni euroni (-31%), korrigeeritud EBITDA* oli 32,5 miljonit eurot (-25%). Kvartali puhaskahjumiks kujunes 66,0 miljonit eurot, korrigeeritud puhaskahjum oli 61,4 miljonit eurot. Aruandeperioodi kahjum sisaldas 39 miljoni euro suuruseid allahindlusi, mis olid seotud põlevkiviõli tootmisvaradega.

Kasumlikkuse langus tulenes peamiselt elektrihindade langusest Baltikumis ning erakordselt madalatest põlevkiviõli müügimahtudest, mille põhjuseks olid pikaajalised õlitehaste remondid. Samal ajal näitas võrguteenuse segment tugevat ja stabiilset kasvu.

* Korrigeeritud EBITDA ja korrigeeritud puhaskasum välistavad pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised, et tagada parem võrreldavus perioodide lõikes.

Finantsjuhi Marlen Tamme kommentaar:

„Vaatamata keerulisele energiaturule on 2025. aasta toonud Balti energiasektoris kaasa olulisi arenguid. Märtsis toimunud desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust tähistas suurt sammu energiasõltumatuse suunas. Uues turukeskkonnas kasvab vajadus juhitava tootmisvõimsuse ja süsteemse paindlikkuse järele, mis loob uusi võimalusi Eesti Energiale.

Eelnevate aastate rekordiliste investeeringute järel keskendume 2025. aastal olemasolevate arendusprojektide lõpetamisele ja efektiivsuse suurendamisele. Et tugevdada kasumlikkust ja lihtsustada tegevusmudelit, valmistatakse ette struktuurimuudatused, mis jõustuvad 2026. aastal, kus koondatakse praegused ärivaldkonnad kolme valdkonda: jaotusvõrk, elekter ja tööstus. See muudatus võimaldab kujundada selgema ja tõhusama organisatsiooni, mis on paremini valmis ellu viima meie strateegilisi eesmärke. Peatselt valmivad taastuvenergia projektid ja uue vedelkütuse tehase käivitumine annavad täiendava aluse tulevikutulude kasvuks.

Ehkki elektrihinnad püsivad madalad ja volatiilsed, liigume edasi tasakaalustatud tootmisportfelli suunas, mis ühendab taastuvenergia, juhitava tootmise ja paindlikkusteenused. Selline lähenemine tagab meie klientidele usaldusväärse energiavarustuse ja loob pikaajalist väärtust investoritele.“

Taastuvelektri tootmine ja elektrimüük

Taastuvenergia tootmise ja elektrimüügi müügitulu ulatus 152,6 miljoni euroni, langedes aastases võrdluses 31%. Langus tulenes peamiselt turuhindade olulistest langustest, kuigi müügimahud püsisid eelmise aastaga võrreldes sarnasel tasemel.

Taastuvelektri tootmine kasvas 5% ehk 16 GWh võrra, ulatudes 369 GWh-ni. Tootmise kasvu vedasid eelkõige uued tuulepargid – Sopi-Tootsi Eestis ning Kelmė I ja II Leedus, mis andsid kokku 107 GWh lisatoodangut (+93 GWh võrreldes eelmise aastaga). Jaemüügimahud vähenesid 6%.

Segmendi EBITDA oli 8,9 miljonit eurot (–72%). Tulemust mõjutasid eelkõige madalamad hinnad ja lisaks suured bilansikulud, mis on tingitud sagedusturgude ebaküpsusest.

Elektritootmine mitte-taastuvatest allikatest
Mitte-taastuvatel allikatel põhineva elektritootmise müügitulu langes aastaga 60%, ulatudes 15,4 miljoni euroni. Languse peamiseks põhjuseks oli tootmismahu vähenemine. Põlevkivi- ja muudel fossiilkütustel töötavate tootmisüksuste toodang vähenes 57 GWh-ni (-83% aastavõrdluses), kuna Auvere elektrijaam läbis põhjaliku hooldustöö ning madalad turuhinnad piirasid juhitava tootmise turule toomist.

Segmendi EBITDA oli -6,6 miljonit eurot (võrreldes -5,1 miljoni euroga aasta varem). 2025. aasta III kvartalis kasutatud põlevkivi kogus oli kontserni ajaloo madalaim.

Vaatamata nõrgematele tulemustele jäävad fossiilkütustel põhinevad tootmisüksused kontserni jaoks strateegiliselt olulisteks – need pakuvad nii elektritootmist kui ka sagedusteenuseid. Märkimisväärne on, et Eestis puudub hetkel mehhanism strateegiliste reservvõimsuste kompenseerimiseks, mistõttu on Eesti Energia pakkunud neid teenuseid tasuta. Alates 1. jaanuarist 2026 jõustub uus regulatsioon, mis võimaldab süsteemihalduril Eleringil reservvõimsusi hankida, et tagada piirkonna varustuskindlus – see loob tootmisüksustele uue tuluvõimaluse.

Võrguteenus

2025. aasta III kvartalis suurenes võrguteenuse müügitulu 12% ja müügimaht suurenes 4%. Võrguteenuse müügituluks kujunes 73,1 miljonit eurot (+8,1 mln eurot) ja müügimahuks 1 411 GWh (+55 GWh).

Segmendi EBITDA kasvas märgatavalt, ulatudes 27,4 miljoni euroni (+55%), mida toetasid kõrgem marginaal ja kasvav müügimaht.

Vedelkütused

Vedelkütuste segmenti mõjutasid peamiselt õlitehaste pikaajalised remondid – vedelkütuste tootmismaht jäi sel perioodil alla ootuspärase taseme ning see vähendas ka müügivõimalusi. Müügitulu oli 11,6 miljonit eurot, langedes aastases võrdluses 69%, kuna müügimaht vähenes 60% võrra, ulatudes 37,4 tuhande tonnini.

Keskmine müügihind langes aastaga 16%, jõudes 347,7 euroni tonni kohta. Arvesse võttes positiivset tuletistehingute tulemust (+64,9 €/t), kujunes realiseeritud keskmiseks hinnaks 412,6 €/t, mis on 11% kõrgem kui eelmisel aastal.

Tootmismaht oli 42 tuhat tonni (–52%). Toodangumahu langus oli enamasti seotud Enefit 280-1 õlitehase kapitaalremondiga.

Segmendi EBITDA oli –6,2 miljonit eurot (–10,7 miljonit eurot). Tulemust mõjutasid peamiselt madalamad marginaalid (–3,6 miljonit eurot) ja oluliselt väiksem müügimaht (–13,1 miljonit eurot), mille mõju leevendasid madalamad püsikulud (+6,5 miljonit eurot) ja paranenud realiseeritud tuletistehingute kasum (+6,1 miljonit eurot).

Muud tooted ja teenused

Muude toodete ja teenuste müügitulu kasvas aastaga 11%, ulatudes 30.0 miljoni euroni. Tulude kasv on seotud peamiselt paindlikkusteenuste müügiga, mille tulud ulatusid 2025. aasta III kvartalis 8,3 miljoni euroni (+7,0 mln eurot). Gaasi müügitulud vähenesid 3.9 miljoni eurot võrra ning soojuse müügitulud 0,5 miljoni euro võrra.

Segmendi EBITDA tõusis 4,3 miljoni euroni, kasvades aastaga 13,2 miljonit eurot. Maagaasi EBITDA kasvas aastavõrdluses 5,0 miljoni euro võrra. 2024. aasta III kvartalit iseloomustasid väga kõrged muutuvkulud, tänaseks on kasum normaliseerunud. Soojuse EBITDA kahanes võrreldes eelmise aastaga 3,0 miljoni euro võrra. Paindlikkusteenuste EBITDA kasvas 11,3 miljoni euro võrra.

Investeeringud

Kontserni investeeringud ulatusid 2025. aasta III kvartalis 104,4 miljoni euroni, mis on 37% ehk 60 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Langus tulenes eelkõige taastuvenergia projektide valmimisest. Taastuvenergia arendusse investeeriti 27,8 miljonit eurot (-64%). Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime 14,4 mln eurot Leedus, 1,2 mln eurot Eestis ja 0,5 mln eurot Poolas asuvate tuuleparkide arendamisse.

Elektrivõrgu investeeringud ulatusid 40,7 miljoni euroni (+6 miljonit eurot aastaga), toetades ilmastikukindlate kaablite osakaalu suurenemist ja varustuskindluse parandamist. Investeeringud uude vedelkütuste tehasesse moodustasid III kvartalis 5,4 miljonit eurot. Tehase rajamine on jõudmas lõppfaasi.

Finantseerimine ja likviidsus

2025. aasta III kvartali lõpu seisuga ulatus kontserni laenukohustuste maht 1 637 miljoni euroni (2025. aasta II kvartali lõpus: 1 731 miljonit eurot). Laenukohustused jagunesid emaettevõtte laenude (875 miljonit eurot) ja tütarettevõtte Enefit Green laenude (736 miljonit eurot) vahel.

Kontserni likviidsuspositsioon oli kvartali lõpu seisuga tugev – kokku 644 miljonit eurot, sealhulgas raha ja raha ekvivalendid summas 224 miljonit eurot ning kasutamata laenulepingud mahus 420 miljonit eurot. Viimastest kuulus 270 miljonit eurot emaettevõttele ja 150 miljonit Enefit Green AS-ile.

Kvartali olulisemad finantssündmused:

2025. aasta III kvartali esimeses pooles omandas Eesti Energia järelejäänud 2,8% Enefit Green aktsiatest. Selle tulemusel eemaldati Enefit Green AS aktsiad Nasdaq Tallinna börsilt 4. augustil 2025.2025. aasta septembris lõpetas Eesti Energia krediidireitingu lepingu S&P’ga.

Krediidireitingud seisuga 30. september 2025:

Fitch: BBB–, väljavaade: stabiilneMoody’s: Baa3, väljavaade: negatiivne

Väljavaade

Kontserni strateegiline fookus on jätkuvalt suunatud taastuvenergia projektide lõpuleviimisele, Enefit 280-2 valmimisele ning investeeringutele jaotusvõrku. Tuleviku vaates on märkimisväärne, et 2025. aasta mais vastu võetud elektrituruseaduse muutmise seadus loob regulatiivse raamistiku saartalitlusvõime tagamise teenusele, mis võimaldab alates 2026. aastast saada katte põlevkivielektrijaamade püsikuludele.

Tulevikku vaadates valmistub Eesti Energia uueks arenguetapiks, kus alates 2026. aastast koondab Eesti Energia enda äritegevusi kolme äriliini – jaotusvõrk, elekter ja tööstus –, luues lihtsustatud ja integreeritud struktuuri.

Eesti Energia piirkonna juhtivaks energiakontserniks kujunemisel on oluline tõsta konkurentsivõimet ning tagada, et kontserni tegevus oleks selgelt juhitav ja tulemuslik. Uute juhtimisstruktuuride rakendamisega saavutatakse selgem vastutuse ja juhtimise jaotus ning vähendatakse keerukust, suurendades samas ärisuundade iseseisvust.

Kolm iseseisvalt tugevat äriliini ja nendevaheline tulemuslik koostöö loovad eeldused suurema kasumlikkuse saavutamiseks ja efektiivsema koostöö tagamiseks kogu kontserni ulatuses. Ümberkorraldus koos Enefit Greeni täieliku ülevõtmisega 2025. aastal võimaldab paremat koordineeritust tootmise, kauplemise ja jaemüügi vahel ning suuremat efektiivsust tööstusüksustes, toetades kontserni strateegilist eesmärki olla piirkonna juhtiv energiakontsern.

Finantsaruanded

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

  III kvartal9 kuudMiljonites eurodes202520249k 20259k 2024Müügitulu 282.7387.61,184.4 1,303.0 Muud äritulud 4.233.646.2 126.8 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 22.0 (0.5) 13.1 6.8 Kaubad, toore, materjal ja teenused (207.4) (306.3) (789.9) (836.7) Tööjõukulud (46.3) (45.9) (146.1) (142.9) Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus (81.8) (41.5) (163.6) (120.7) Muud tegevuskulud (27.3) (27.9) (89.0) (135.5) ÄRIKASUM/(-KAHJUM) (53.9) (0.9) 55.1 200.8 Finantstulud 2.2 2.4 7.5 5.4 Finantskulud (15.9) (10.8) (45.7) (35.1) Neto finantskulud (13.7) (8.4) (38.2) (29.7)   Kasum/(-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse (5.5) 0.7 1.0 3.8 KASUM/(-KAHJUM) ENNE TULUMAKSUSTAMIST (73.1) (8.6) 17.9 174.9 Tulumaksukulu 7.1 0.2 13.1 (1.6) ARUANDEPERIOODI KASUM/(-KAHJUM) (66.0) (8.4) 31.0 173.3

Condensed Consolidated Interim Statement of Financial Position

Miljonites eurodes30.09.202531.12.2024Põhivara   Materiaalne põhivara 3,716.3 3,563.8 Varade kasutusõigus 27.8 27.9 Immateriaalne põhivara 95.4 93.5 Ettemaksed põhivara eest 60.5 61.1 Edasilükkunud tulumaksuvara 6.0 4.2 Tuletisinstrumendid 159.1 213.3 Investeeringud sidusettevõtjatesse 67.8 74.9 Muud aktsiad ja osad 0.3 0.3 Pikaajalised nõuded 3.6 3.3 Kokku põhivara 4,136.8 4,042.3   Käibevara Varud 168.2 172.0 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused 37.2 74.5 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 222.9 282.2 Tuletisinstrumendid 50.5 90.0 Raha ja raha ekvivalendid 223.5 468.9 Kokku käibevara 702.3 1,087.6 Kokku varad4,839.1 5,129.9

Miljonites eurodes30.09.202531.12.2024OMAKAPITAL   Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid   Aktsiakapital 846.6 746.6 Ülekurss 259.8 259.8 Kohustuslik reservkapital 75.0 75.0 Hübriidvõlakirjad 422.1 398.5 Muud reservid 102.7 160.2 Jaotamata kasum 504.9 565.5 Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid 2,211.1 2,205.6 Mittekontrolliv osalus 2.3 177.8 Kokku omakapital 2,213.4 2,383.4   LIABILITIES   Non-current liabilities   Võlakohustised 1,429.0 1,498.7 Edasilükkunud tulumaksukohustised 13.3 28.0 Muud võlad ja ettemaksud 8.8 8.0 Tuletisinstrumendid 3.9 4.4 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 507.7 467.9 Eraldised 40.3 39.0 Kokku pikaajalised kohustised 2,003.0 2,046.0 Lühiajalised kohustised  Võlakohustised 219.6 197.0 Likviidsusswap 31.0 79.8 Võlad hankijatele ja muud võlad 271.9 267.5 Tuletisinstrumendid 9.9 22.6 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 3.0 2.0 Eraldised 87.3 131.6 Kokku lühiajalised kohustised 622.7 700.5 Kokku kohustised 2,625.7 2,746.5 Kokku kohustised ja omakapital 4,839.1 5,129.9

Eesti Energia avaldab oma auditeerimata 2025. aasta III kvartali tulemused 7.novembril 2025. III kvartali vahearuanne ja investorite esitlus on kättesaadavad Eesti Energia veebilehel. III kvartali majandustulemusi käsitlev investorikõne toimub 7. novembril 2025 kell 11:00 Londoni aja järgi, 12:00 Frankfurdi aja järgi ja 13:00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume kasutada antud linki.

Lisainfo:
Danel Freiberg
Treasury ja finantsriskijuhtimise osakonna juht
Eesti Energia AS
Tel: +372 5594 3838
Email: [email protected]

Manus

Q3 2025 aruanne_EST